Täna ma sain isegi väga hästi hakkama. Keegi isegi ei märkanud seda, et ma lihtsalt masenduses suremas. Keegi pole kunagi küsinud minu käest, mis tunne on olla mina? Ma ei soovi kellelegi seda, mida mina elanud läbi olen. Igapäev on minus nii palju tundeid. Kõige nõmedam on see, et ühel hetkel nii õnnelik ja teisel " palun tapke mind praegu siinsamas".

11 февраля 2012 года в11.02.2012 00:01  3  0  Личное

*Naerata tihti, see ei maksa midagi, kuid sel on hindamatu väärtus.

*Kui näed naeratuseta inimest, siis kingi talle enda oma.

*Vihasena võib pidada parima kõne, mida kunagi kahetseda tuleb.

*Kurbuse kõige kõrgemal astmel pisarad puuduvad.

*Elu mõttetusest räägime siis,
kui meil on küllalt aega selle üle mõtlemiseks.

*Elu tasub iga teo eest, ainult erineval viisil.

*Kasulikum on võidelda millegi eest, kui millegi vastu - on ohutum ja vähem väsitav

*Võit enese üle on suurim võit.

*Meile on antud 2 kõrva ja ainult 1 keel selleks,
et me võiksime rohkem kuulata ja vähem rääkida!

Inimesed usuvad meeleldi seda, mida nad soovivad uskuda.

Pidage meeles: väga vähe on vaja selleks, et olla õnnelik!

Vaikijast võib arvata kõike.

Lootus on parim doping.

Homne päev on iga lootuse alus.

Hing toitub rõõmudest.

Võib hästi ja targalt rääkida, aga veel parem on hästi ja targalt vait olla!

Ainult see,
kellel on põhjusi kahelda iseendas,
on alati hirmul selle üle,
mis teised temast räägivad.

Rõõmsameelsete, tasakaalukate inimeste väärtust tuntakse alati alles siis,
kui neid pole enam.

Vihkamine on õilis tunne - selle taga on armastus!

10 февраля 2012 года в10.02.2012 23:19  5  0  Личное

11.02.2012

öö.

kuidagi väga imelik tunne on. mõni minut tagasi kirjutasin nastjale igasugust mõttetust. julija kirjutas mulle kaaa, nii hea tunne oli temaga viimaks ometi suhelda! :D väga imelik päev. täna olen elanud üle nii palju tundeid, et lausa külmavärinad seljal. esiteks päev algas sellega, et magasin kauriga sisse. õnneks jõudsin siiski õigel ajal ärgata ja vahele jäi vaid esimene tund. tegelikult kui avastasin, et magasin sisse oli mul plaanis mitte kooli minna. kuid mõtlesin selle, et jälle tekkimas palju puudumisi ja täna nii palju töid, mida hiljem on lihtsalt tüütu neid järgi teha. vedasin end kooli. õpetaja vaatas mind küll imelikult, aga normaalne. ajaloo töö läks suht metsa. ei vastanud isegi ühele küsimusele. kirjanduse töö polnud üldsegi tunnikontroll, vaid hoopiski kontrolltöö. igatahes üle kolme peaks midagi saama. käisin vene koolis ka, sisimas unistasin näha nastjat tema nn printsiga, aga oli tunni aeg ja kedagi polnud. koridorid tühjad. läksin koju. kedagi õnneks kodus polnud. kuulasin muusikat. tantsisin. rääkisin iseendaga või väljamõeldud tegelastega. mõnikord on mul tunne, et ma hakkan hulluks minema. kuulan juba mitmendat päeva ühte ja sama laulu. ja üldse ma ei söö enam krõpse, magusat ja burgereid. mul on halb nendest. okse on suus lausa. kuulan mingeid bahh teed ja armastuslugusid. haha, forever alone, ühesõnaga. tõsiselt eile oli mul mingi viga. lihtsalt nutsin. ma ei lase enam kellelegi mõelda, et mul on kurb. mitte kellelegi. ma olen sellest üle.

aaa käisin veel kristiina juures. üle pika aja oli teda tore jälle vaadata. rääkisime, jõime teed, naersime.: D tema on ka üksik. haha.

käisin ka saunas.

olgu aitab mind tänasest. olen imelik.

10 февраля 2012 года в10.02.2012 15:33  4  0  Личное

10.02.2012

nastja on mind jälle unustanud. väsinud. unustanud. jätnud. nojah, tal on ju nüüd poiss. kes võiks arvata. mõni päev tagasi olin nii rõõmus, nii õnnelik, just tema üle. kuid nüüd, mil ma sain aru, et enam mind keegi ei vaja, on enesetunne lihtsalt õudne. mitte keegi ei kirjuta. julija on kahtlane. tema poiss on ma ei tea, mis… kirjutas mulle mõni päev tagasi "milaja devo4ka: P" -__- kuidas ma peaks sellest aru saama. mind ta ei huvita absoluutselt, tegelikult käib see Sawa mulle isegi pinda, ainult Julija juuresolekul ma sellest ei räägi.

Ma lihtsalt tahan, et sõbrad mõnikord küsiksid minu käest: kas sinuga on kõik korras? isegi siis, kui nad teavad, et ma vastan " minuga on kõik korras " on siiski hea teada, et nad hoolivad sinust.

neil on ükskõik. nad isegi ei tea, et ma üritan enesetappu teha. nad teavad, mul on depressiooni kalduvused, kuid na pole kunagi mind üritanud aidata. no tänkjuu. ja see käib mulle pinda. nad kunagi ei kuula mind. ma üritan midagi rääkida, ei keegi ütleb midagi vahele.

09 февраля 2012 года в09.02.2012 18:25  5  0  Личное

9.02.2012

Ma vihkan, et mind kasutatakse vaid, siis kui on midagi vaja. Ma vihkan, et mu "sõbrad " on mu unustanud? Ma vihkan, et keegi ei saa minust aru. ma ei tea miks, aga ma tahan suitsetada. ma pole kunagi seda teinud. aga ma tahan.: /