9.04.2012
Esmaspäev
Praegult olen nii vihane. Alustame sellest, et läksin eile suht vara magama. Nojah see pole ime, arvestades sellega ma ei maganud terve öö. Olgu lähme edasi. Hommikul ärkasin isegi varem, kui vaja. Aga lihtsalt lamasin. Äratuskell 7.40. Pesin hambaid. Jah, nüüdsest pesen neid. :D Läksin kooli. Hommikul avastasin, et mp3 aku on tühi. Sain kohe aru, et pean terve päeva neid idioote kuulama ja nendega kaasa rääkima. Endale üllatuseks, ei kartnud ma üldse. Tuleb las tuleb. Esimese asjana, ütles Re i o mulle vene keeles "Zdrastje". Mina lihtsalt ignoreerisin teda. Like always. Esimene tund füüsika. Kontrolltöö. Loodame, et nelja peale tegin ära. Teine ühiskond. Normaalne. Klassikaaslased suhtusid minusse suht normaalselt. Olin positiivne. Tegin nalja. Mind tõesti enam ei huvita, mida need luuserid minust arvavad. Tähtis olen mina. Igatahes päev läks… läks…. Ja käes on hetk, mil kõik on garderoobis. Olen sees. Panen riidesse. Tuleb sisse Reelija, ja märkab oma et tema jope peal on Sassi jope. Järsku ta hakkab karjuma. Närvitsema. Nutma. Ma alguses ei saanud aru, miks ta nii ägedalt reageeris, kuid hiljem mõistsin, et keegi oli ka tema võtmed varastanud. Üritasin teistega rääkida, küsida kes seda tegi. Merka mingi "Sinu ema!" appi ta käib mulle närvidele. Reelija jookseb nuttes minema. Kõik on tema vastu. See oli hetk, mil ma mõistsin, et mu klassikaaslased pole muutunud. Nad on jäänud samasugusteks idiootideks.MIKS? Miks nad ei või lihtsalt elada oma maailmas. MIks nad peavad puutuma Reelijat? Mis ta on neile teinud? Jah, ma nõustun, ta on imelik. Jah, ta haiseb. Kuid ta on siiski inimene. Ja temaga olles, on ta teistsugune. Temaga on mõnus rääkida. Mida te ka ei ütleks. Ma olen alati tema poolt ja kaitsen teda, mis ka ei juhtuks. Vene keelde ma ei lähegi. Tüdrukud tahtisid, et ma läheks jalkatrenni, kuid nüüd on mu tuju rikutud, ja süüdi on nemad. Mõni minut tagasi helistasin Reelijale. Üritasin teda rahustada. Ütlesin talle, et nad on kõik jobud. Et ta ei võtaks kõike südamesse. Ütlesin talle, et mis ka ei juhtus, toetan ma teda ALATI, ja olen alati ainult tema poolt! Mind ei huvita need idioodid. Nüüdsest teen ma, vaid seda mida minu nii-öelda süda ütleb.
Tänaseks kõik. Õhtul võib-olla veel kirjutan midagi ;)