22.02.2012

Goosh, ma elasin selle päeva üle. Ma tõsiselt ei arvanud, et lähen täna kooli. Aga ma tegin seda. Jah, olen enda üle uhke. Igatahes homme on neli esimest tundi ja siis aktus.: /Lisaks raamatu vastamine ja geo kontrolltöö. Raamatut ma ei viitsinud lugeda. Otsisin netist lühikokkuvõtet "libahunt". Peaks hakkama geogs õppima. Appi kui laisk ma olen. Ma pean midagi ette võtma selle internetiga… ma ei tea. Viimasel ajal olen palju mõtisklenud. Ma alati mõtlen liiga palju, kuid viimasel ajal eriti. Enesetapu, depressiooni ja üleüldse elu üle. Nastya üle, nüüd mil tal on poiss. Küllist - te isegi ei kujuta ette, kui väga ma igatsen teda. Temaga võiksin rääkida tundide kaupa. Lihtsalt rääkida elust ja surmast. Külli mõistab. Ta naeratab. Miks maailmas on nii väha selliseid inimesi. Ma ei tea. See, mis temaga juhtus, on õudne, ja mind hämmastab, et peale kõik seda, ta veel suudab oma näole manada naeratuse. Ihkan tema tugevat iseloomu.

Sattusin täna peale raamatule "Väike Prints". Ma võin tõdeda, et see on üks minu lemmikumatest raamatutest. Mul on isegi plaanis see endale osta. Ja esimene asi, mida ma oma lastele lugema hakkan, on see raamat.

_______________________________________________________

Ah, mu väike prints! Nii ma saingi vähehaaval teada sinu väikesest kurvast elust. Pikka aega ei olnud sul muud meelelahutust peale päikeseloojangute nautimise. Selle uue üksikasja sain ma teada alles neljanda päeva hommikul, kui sa mulle ütlesid:
" Armastan kangesti päikeseloojanguid. Tule, lähme vaatama üht päikeseloojangut…"

"Peab ju ootama… "
" Mida ootama? "
" Ootama, kuni päike loojub. "
Esialgu oli sul väga üllatunud ilma, siis aga naersid sa iseenda üle. Ja sa ütlesid mulle:
" Arvan ikka jälle, et ma olen oma kodus! "
Tõepoolest. Kõik teavad, et kui Ameerikas on keskpäev, siis loojub päike Prantsusmaa kohal. Selleks et päikeseloojangut näha, aitaks sellest kui jõuda ühe minutiga Prantsusmaale. Kahjuks on aga Prantsusmaa liiga kaugel. Aga sinu väikesel planeedil piisas sellest, kui nihutasid oma tooli mõne sammu võrra. Võisid ehavalgust vaadata iga kord, kui ainult soovisid…
" Ühel päeval nägin ma nelikümmend kolm korda, kui päike loojus! "
Ja natukese aja pärast sa lisasid:
" Tead… kui oled nii kurb, siis armastad päikeseloojanguid… "
" Ja sellel neljakümne kolme päikeseloojangu päeval, kas sa olid siis kurb? "
Kuid väike prints ei vastanud.