Kõik algas sellest, mil Jen rääkis oma tunnetest Liisale. See oli naljakas. Liisa tuli koju peale järjekordset jalutamist oma uute sõpradega. Ta istus arvuti taha, läks msn ja sealt kerkis esile sõnum Jenilt. Jen oli tol ajal veel tema sõber. Mitte midagi enamat. Liisa oli arvanud alati, et ta on sissevõetud Marinast. Kuid too sõnum muutis kõike. Selles seisis järgmine sõnum: " Ma olen sinusse armunud. Vabanda mind tänase eest. Ma olen loll, jobu ja idioot." Kujutage ette Liisa reaktsiooni. Ta tuletas meelde eilset vestlust oma klassikaaslase Tanyaga.

"Sa meeldis Jennile" ütles Tanya kerge muigega. Liisa pistis naerma. " Hahaha… hea nali, võimatu. Me oleme lihtsalt sõbrad. Mina ja tema…." Liisa märkas Tanya tõsist pilku ja lisas juurde:"Kust sa seda üldse võtad?"

Tanya vaatas alla:" Noh…. ma sain sellest kohe aru. See kuidas ta sind vaatab. Sinuga räägib… Ma pole loll. Ma tunnen teda. Ja eile ma pigistasin selle temalt välja…"

Liisa silmad muutusid otsekohe ehmatavalt suureks:" Sa tegid mida?!"

" Ma olen Liisasse armunud, " lausus Tanya kileda häälega tehes Jenni järgi.

"Mine persse. See pole üldse naljakas."

Liisa võttis oma koolikotti ja sammus otsekohe koju. Õues ootas teda lumetorm. Kell oli 16:07, kuid juba oli suht pime. Läbi lumise tormi, raske sammuga, kõndis neiu oma kodu trep..