3.03.2012

Hello March! Ongi käes juba märts, mis tähendab, et suve lõpuni on jäänud kolm kuud… aga sellest hiljem.

Koolis oli see nädal suht normaalne. Õp. E`ga saan praegu suht hästi läbi. Ta isegi palus mul osaleda mingis luuletuse konkurssis, kus ma ka osalen. Pean õppima ühe luuletuse murdes ja proosateksti. Hehehe… ei saa end kuidagi käsile võtta. Neljapäeval sain koolis süsti. Käisin nende juures ka küsimas, miks mul vahel võtab silme ees täiesti mustaks… Kohe õhtul hakkas mul ka ninast verd jooksma. Praegu läheb silme eest mustaks põhimõtteliselt koguaeg. See vist tuleneb sellest ma viimasel ajal söön väga vähe. Tarvitan ka antideprissante, keegi sellest ei tea. Emal võtan neid tablette. Igapäev. Ma arvan, et nad aitavad mind. Eile läksin umbes 16.00 magama, ja ärkasin alles kell 2 öösel, hommikul uinusin jälle ja nüüd olen siin. Ma ei tea, miks ma vahel magan nii kaua. Varem ma üldse ei maganud päeval- mitte kunagi.

Järgmisel nädalal on Anjal sünnipäev, ta peab sünnat bowlingus, minu soovitus. Nastyaga ma ei suhtle peaagu kui üldse. Anja räägib ka, et ta on nüüd koolis koguaeg selle Katjaga. Igatahes ma võin teda unustada. Ma ei vaja selliseid sõpru, kes ei või isegi lihtsalt küsida minu käest kuidas mul läeb ja kes kirjutavad enamasti vaid siis, kui vajavad minu abi. Same story with Julija. Teate, ma olen juba nii väsinud. Lihtsalt väsinud sellest, et mind kasutatakse lihtsalt ära. Väsinud solvumistest. Olgu las Nastya on oma uute sõpradega, natukene on kurb sellest, et me oleme olnud sõbrad nii palju aastaid… Ahh…