Käes oli sügis. Puulehed langesid oksadelt maha, värvudes punaseks. Õhk, mida inimesed sisse hingasid, muutus iga päevaga külmemaks. Aina vähem sai nautida päikese soojust nahal. Päev oli aina lühem, öö aga vastupidiselt pikem.

Kuskil öösel, tänava tumedamas nurgas, seisis üks must kogu. See oli 17-aastane noormees, kelle elu varises kokku. Tema tumedale meeleolue aitas kaasa tugev vihmahoog, mis justkui tema tujule kaasa mängis. Nooruki pead hõivasid väga tumedad mõtted. Ta juurdles selle üle, mis viisil oleks end parem ära tappa ning meeleheitlikult proovis veel leida midagi, mille nimel elada. Aga, ei miski. Tema isa oli surnud. Ema jõi kuskil end täis. Parim sõber lahkus sellest maailmas mõni minut tagasi. Õde narkomaan. Tal polnud enam kedagi. Kedagi, kes temast veel lugu peaks. Ei kedagi, kes hooliks.

Ta oli valmis surema. Teha enesetapu. Milleks piinelda? Leidmata ühtegi muud võimalust, astus ta varjust välja. Pisarad tema näol sulandusid vihmaga ühte. Riided olid läbimärjad. Oli külm, kuid ta ei hoolinud sellest. Ta ei hoolinud enam millestki. Kergel sammul, käsi rusikas sammus ta mööda inimtühja tänavat. Kuskil kuulda autode tihedat liikumist. Tuhmilt, kuid siiski kuulda.

Justkui äike tabanud puud, tundis ta järsku kellegi puudutust. See oli naine. Seljatagant. Ta oli kallistanud poissi. Täiesti tundmatu naine. Nende teed pole kunagi kokku sulanud, välja arvatud tol hetke. Täiesti tundmatud üksteisele.

Elus juhtuvad ette hetked, mis on saatusega ette määratud.

Naine laskis poisi lahti. Aeglaselt segaduses pööras poiss end ümber. Tema ilme rääkis "Miks?"

Polnud vaja sõnu. Naine teadis, millest ta mõtles.

Justkui vastates tema küsimusele, manades näole sõbralikku naeratuse ja lausudes:" Vabandage mind, ma lihtsalt pidin seda tegema."

Ta vaatas viimast korda poisile otsa. See pilk oli sügav. Analüüsiv. Mõtlik. Ja ta kõndis minema.

Esimest korda üle pika aja oli ta tundnud lootust. See on naine päästis ta elu.