Teisipäev.
See oli küll väga raske ja stressirikas päev. Oj kuidas ma küll hommikul ei tahtnud kooli minna. Isegi kooliteel plaanitsesin tagasi koju minna. Kuidas ma küll vihkan oma kooli, sa isegi ei suuda seda ette kujutada. Esimene tund siis kirjandus, nothings special. Siis mata… Arvuti asemel tuli mingi mees rääkima meile oma karjäärist ja kuidas ta kokkaks sai ning kui tähtis on asjale huvi vastu tunda janiiedasi. Ei tegelikult oli see väga huvitav. See kuidas ta töötas erinevates riikides, kuidas ta kõigega sai hakkama, see pani lihtsalt mind imestama. Ta rõhutas ka seda, et inglise keel on väga tähtis. See võiks olla mul suurem motivatsioon seda õppida… Keemias oli töö, mida kirjutasin just mitte kõige paremini, üks ülesanne jäi põhimõtteliselt tegemata. Terve klass aga spikerdas. Geo ajal oli loeng. Inglise keel polnudki nii hull nagu arvasin. Peale tundi tegin kohe ka inka KT, mis läks mul enam vähem, ehk 4 saan kätte.Läksin koju ja hakkasin kohe muusikakooli assju vaatama ja kella viieks läksin Julija juurde, kellel ka täna sünna :D 20 aastaseks sai ta. Seal olid Nastya, Dashura, mamps, kasuisa, õde ja tema peika. Ei tegelt oli päris lõbus. Sõime ja hiljem vaatamise telekast vene saadet "Davaj pozenimcja" kus oli Aleksej Vorobjov või mis ta ka pole. Naerda sai küll kõvasti. Hiljem läksin muusikakooli, kus sa enam vähem hakata. Ma ei tea, ma ei saa kuidagi end sundima panna õppima seda nädalavahetusel….
Vaatasin ka Eesti ja Ukraina mängu, mille seis 2:0. Hyvitav muidu oli vaadata. Homme veel jalkatrenn, kuhu just eriti ei taha minna: /.